Õppetöö
Käsitöökooli üldine õppekava
  1. Õppe-ja kasvatustöö üldeesmärgid:
    • Näpustuudio käsitöökooli õpetamise põhieesmärk on õpilase kui isiksuse võimalikult mitmekülgne arendamine ning tema ettevalmistamine iseseisvaks eluks;
    • Isiksuse arendamise seisukohast lähtudes pöörata kõige enam tähelepanu  iseseisvust, loovust, loogilist mõtlemist, ilumeelt, ühistöövõimet, täpsust, korralikkust, viisakust, enesekriitikat jm. arendavale ülesannetele;
    • Käelise tegevuse kaudu kogeb õpilane eneseteostuse võimalusi, arendab loovust ja esteetilist maitset ning omandab oskuse iseseisvalt mõelda, töötada ja otsustada;
    • Omandada teadmisi erinevate materjalide töötlemise ja töövahendite käsitlemise kohta ning oskab neid oma töös kasutada;
    • Harjutada õpilasi varakult töötama nii suulise juhendamise kui ka lihtsate eakohaste õppematerjalidega (joonised, tööjuhendid jm) iseseisvalt;
    • Oskab hinnata oma ja teiste tööd;
    • Õpetada tundma käsitöö ja õmblemisega seotud elukutseid ning edasiõppimisvõimalusi;
    • Õpetada ohutustehnika nõudeid erinevate töövõtete rakendamisel.

Õppe- ja kasvatustöö koolis peab aitama kujuneda isiksusel, kes:

    • mõtleb loovalt;
    • oskab sihikindlalt tegutseda, oma tegevust kavandada ja hinnata;
    • suudab ülesandeid täites ja tööd tehes valida, otsustada ning vastutust kanda;
    • mõistab teadmiste ja järjepideva õppe tähtsust;
    • aktiivse loova tegevuse kaudu arendab loomevõimet ja kunstitaju;
    • vajadusel leiab oma oskustele rakenduse kutsevalikul, töökoha leidmisel ning  kultuurielu edendamisel koduvallas.

  1. Õppekava põhimõtted
    1. Näpustuudio Käsitöökooli ainekavad annavad oskuste arendamiseks suunad ja tasemenõuded, jättes õpetajale ja õpilasele vahendite ning tehnikate valikuvõimaluse;
    2. Õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse vanuselisi ja individuaalseid    iseärasusi;
    3. Õppetöö kavandamisel peetakse silmas igaühe võimekust;
    4. Näpustuudio Käsitöökooli ülesanne on  suunata õpilast oma tegevust jälgima ja õppimist  kavandama, analüüsima ning kujundama isikupärast stiili ning kinnistama omandatud oskusi;
    1. Õpilastele võimaldatakse  käsitööalase eelhariduse omandamine ja professionaalseks käsitööõppeks ettevalmistamine;
    1. Kooli õppekava on paindlik ja võimaldab erinevaid õppetöö vorme vastavalt õpilaste oskustele ja vajadustele (individuaalõpe, täiendõpe jne).

  1. Seosed eri õppeainete vahel
    1. Näpustuudio Käsitöökoolis on õppeained omavahel tihedalt seotud ning sõltuvuses õpilase tehniliste oskuste ja vaimsete omaduste arendamise ajastamisest;   
    1.   Õpetaja ülesanne on suunata õpilane võimetekohasele ainekavale.

  1. Õppeprotsess
    1. Õppimise käigus analüüsib ja hindab õppija õpitavat pidevalt ning edukus sõltub õppija oskusest õppida. Õpetaja on õpitegevuse kavandaja ja looja ning õppida tahtmise innustaja;
    2. Õpilane peab teadma mida hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid;
    3. Hindamine on sõnaline.

  1. Kooli õppekorraldus

Ringi nimetus 

Osalejate vanus

Tundide arv nädalas

Mitu gruppi

Õpilaste arv grupis

Ringi juhendajad

Mudilaste meisterdamine

5-6a

2

2

9

Aila Kikas, Anu Adson-Kaup, Kaisa Niilo

Käsitööring

7-10a.

4

3

31

Aila Kikas, Anu Adson-Kaup, Kaisa Niilo

Käsitöö- ja õmblusring

11-13a.

6

2

33

Aila Kikas, Anu Adson-Kaup, Kaisa Niilo

Noorte õmblusring

14-18a.

4

1

8

Aila Kikas

Õppeaasta kestab 35 õppenädalat, millele lisanduvad meisterdamiskursused koolivaheajal, õppepäevad käsitöölaatadel, näitused, õppeekskursioonid jne.

    1. Mudilaste käsitööring (5-6a.)
      • suunatakse õpilasi mänguliselt käelisele tegevusele;
      • õpitakse tundma  ja kasutama lihtsamaid töövahendeid;
      • omandatakse algteadmisi materjalidest, nende omadustest; 
      • õpitakse järgima ohutustehnika nõudeid nõela, niidi, kääride, mõõdulindi kasutamisel;
      • oskab traageldada ja üleloomispistega õmmelda;
      • omandab esmased tööoskused ja oskab lihtsamate tööriistadega ümber käia (nõel ja nööpnõel, kuidas niiti nõela järgi panna, õpib ise sõlme tegema); 
      • tunneb lihtsamaid tekstiilmaterjale;
      • oskab lihtsaid lõikeid lõikelehelt maha joonistada. Oskab lõiget riidele asetada;
      • oskab tööd tehes hoida puhtust ja korda;
      • arendatakse vilumusi ja oskusi;
      • arendatakse esteetilisi väärtushinnanguid. 
    1. Käsitööring algastmes (7-10a.): 
      • äratatakse õpilastes huvi tööprotsessi läbimõtlemise, kavandamise ja teostamise vastu; 
      • oskab töötada suulise juhendamise põhjal, oskab iseseisvalt töötada lihtsa tööjuhendiga ja joonisega;
      • oskab tööd tehes hoida puhtust ja korda;
      • oskab töötada põhiliste töövahenditega ja tunneb ohutustehnikat ( nõelad, niidid, mõõdulindid );
      • tunneb tekstiilimaterjale ja teab kuidas neid kasutada;
      • oskab lihtsaid lõikeid lõikelehelt maha joonistada ja saab joonisest aru (märgid, punktid, jooned lõikel ). Oskab lõiget riidele asetada ja detaile õigesti riidest välja lõigata;
      • oskab käsitseda triikrauda, jälgib ohutustehnikat; 
      • oskab traageldada, kasutada lihtõmblust ja ühekordset palistust, üleloomispistet;
      • oskab meisterdada  pärlitest mänguasja;
      • oskab valmistada erinevaid kaarte tähtpäevadeks; 
      • tunneb heegeldamise töövahendeid ja materjale. Oskab hinnata heegelnõela ja materjali sobivust. Tunneb heegeldamisvõtteid:  heegeldamise alustamine, põhisilmused- algsilmus, ahelsilmus, kinnissilmus. Oskab alustada ja lõpetada heegelrida;
      • oskab ristpistes tikkida ja kavandada lihtsamaid mustreid;
      • oskab ise katta ja kaunistada oma sünnipäevalauda; 
      • arendab oma loovust ja loomingulist algatusvõimet.
    1. Käsitöö- ja õmblusring põhiastmes (11-13a.): 
      • selgitatakse välja õpilase eeldused ja huvid ning aidatakse valida õige ainekava;
      • omandatakse oskusi eluks, tööks ja harrastusteks tarbeesemete praktilise valmistamise läbi;
      • pannakse rõhku käsitöötraditsioonidele ja rahvuskultuurile;
      • omandatakse loovtegevuse kogemusi, õpitakse mõistma ja hindama käsitöö väärtust;
      • tunneb õmblemise ohutustehnika nõudeid – kääre, niiti, nõela, mõõdulinti ja õmblusmasinat kasutades;
      • oskab õmmelda nii käsi- kui ka elektriõmblusmasinal. Oskab õmblusmasinat niidistada, niiti poolida, pistet reguleerida ja parandada pisemaid rikkeid;
      • oskab kasutada moeajakirjade lõikelehti oskab valida lõike õiget suurust ja kasutada lõiget. Oskab õmmelda lihtsamaid riided. Oskab omavalmistatud esemeid viimistleda; 
      • oskab eristada erinevaid tekstiili materjale – villane kangas, looduslik siid, puuvillane kangas, linane kangas;
      • oskab heegeldada sammassilmuseid, heegelpitse, mitmevärvilisi pindu, võrgulist pinda, tuletatud silmused- nupp, ring heegeldamine (spiraalselt ja suletud ringina).Oskab ühendada heegelmotiive ja heegeldada eseme nurka;
      • oskab kududa või heegeldada mänguasja, tarbe- ja riietusesemeid;
      • oskab kududa parempidist silmust, pahempidist silmust, parempidist keerdsilmust, venitatud silmust. Oskab kududa ääresilmuseid, nupulisi pindu ja palmikuid. Tunneb kudumisskeeme ja oskab nendega töötada. Oskab detaile ühendada ja kudumeid lõplikult viimistleda;
      • omandab oskused õmblemises, mänguasjade meisterdamises, pärlitöös, lapitöös, kangakudumises, oskab meisterdada erinevaid kaarte 
      • oskab iseseisvalt lihtsamaid kavandeid joonistada ja neid ka teostada;
      • õpib nägema ja looma ilu enda ümber.
    1. Noorte õmblusring (14-18a.):
      • selgitatakse välja õpilase eeldused ja huvid ning abistatakse õige ainekava valikul;
      • omandatakse oskusi eluks, tööks ja harrastusteks tarbeesemete praktilise valmistamise läbi;
      • pannakse rõhku käsitöötraditsioonidele ja rahvuskultuurile;
      • omandab oskused iseseisvalt töötada tööjooniste ja juhendite järgi;
      • tunneb ja oskab eristada erinevaid tekstiilmaterjale. Teab nende omadusi, kasutamisvõimalusi, triikimistemperatuure, nõudeid hooldamisel. Oskab kasutada vaheriideid (liimiriie) ja soojendusmaterjale (vatiin);
      • oskab kasutada ja korras hoida õmblusmasinaid. Oskab niiti poolida, niidistada, likvideerida õmblusmasinal lihtsamad rikked ja vahetada õmblusmasinal nõela. Oskab töötada overlokk õmblusmasinaga;
      • omandab oskused endale riiete õmblemisel. Oskab valida endale sobivaid lõikeid mõõtude järgi;
      • oskab kasutada erinevaid põhitöövõtteid esemete valmistamisel (õmblemises, heegeldamises, kudumises, tikkimises, lapitehnikas, pärlitöös, mänguasjade valmistamisel);
      • oskab hoida korras enda töökoha ja tööruumi.

Näpustuudio Käsitöökooli võetakse õpilased vastu lapsevanema (hooldaja) kirjaliku avalduse alusel. 

Õppetöö on korraldatud järjepideva praktilise ja teoreetilise õppetöö tundide, kursuste, laagrite ja õppepäevadena.

Käsitöö õppekava
  1. Üldosa

Käsitöö õppekava eesmärgiks on huvi äratamine loomeprotsessi vastu, käsitöö lihtsamate töövõtete omandamine ning nende oskuste rakendamine praktilistes töödes.

Õppekava koosneb eesmärkidest, õppetegevuse analüüsist, ainekavast. Teemade käsitlemiseks kuluvate tundide arvu, nende jaotuse ning järjestuse määrab õpetaja, sidudes käsitöö ainekava õmblemise ainekavaga. Enamik tundide ajast on sisustatud õpilaste praktilise tööga. Õpilastel arendatakse käelisi oskusi ja vilumusi, õpetatakse tööd tegema ja oma oskusi hindama.

  1. Õpetuse eesmärgid
Käsitööõpetusega taotletakse, et õpilane:
    • omandab vajalikud oskused eluks, tööks ja harrastusteks;
    • õpib kavandama ja teostama oma ideid, endale ülesandeid püstitama ning neid loovalt lahendama;
    • õpib tundma ning õigesti ja säästlikult kasutama erinevaid materjale, töö- ja tehnilisi vahendeid;
    • omandab erialase terminoloogia;
    • õpib töötama teksti ja tööjooniste toel; hankima teavet erinevatest allikatest, saadud teavet analüüsima ja oma oskuste arendamiseks kohandama;
    • omandab õiged tehnoloogilised võtted materjalide töötlemiseks; arvestab töötamisel töötervishoiu ja ohutustehnika nõudeid;
    • arendab loovust ja esteetilist maitset, õpib hindama loomingulise eneseteostuse võimalusi, mida pakub käeline tegevus;
    • õpib väärtustama ja hoidma rahvuskultuuri, elama ühises kultuuriruumis teiste rahvastega;
    • õpib töötama üksi ning koos teistega, hindama tööks vajalikke isiksuseomadusi: vastutustunnet, täpsust, püsivust, kriitilist meelt;
    • õpib hindama tööd, töö tegijat ning iseennast teatud kutseoskuste omandamise seisukohalt. 

  1. Õppetegevus.
    • Käsitöö õpetamise põhieesmärk on õpilase kui isiksuse võimalikult mitmekülgne arendamine ning tema ettevalmistamine iseseisvaks eluks. Käeline tegevus pakub igas vanuses inimesele loomingulise eneseteostuse võimalusi. Käsitöös on suund esemelis-tehnoloogilisele tööle.Teemade käsitlemiseks kuluvate tundide arvu määrab õpetaja, sidudes käsitöö kooli ainekavaga;
    • Käsitöö ainekava sisaldab teemasid, mille hulgast õpetaja ja õpilased koos valivad igal aastal ühe teema, et mitmekesistada õpilaste käsitööoskusi, muuta õpet loovamaks ning lähendada seda tarbekunstile;
    • Käsitöö on oskus õppeaine. Seetõttu tuleb enamik tundide ajast sisustada õpilaste praktilise tööga. Õpilastel arendatakse käelisi oskusi ja vilumust, õpetatakse tööd tegema ja tegijat hindama. Iga teema alguses tutvustab õpetaja teemaga seotud töö- ja tuleohutus- ning hügieeninõudeid ning tagab nende täitmise. Oluline on, et õpilased õpivad tööd kavandama, materjale ning töövahendeid valima ja kasutama, tööjuhendite ja jooniste järgi töötama, vajadusel erinevaid teabeallikaid kasutama;
    • Õppetöö läbiviimisel kasutatakse mitmesuguseid õppevorme ja -meetodeid. Hinnatakse teadmisi, loovust, teadmiste rakendamise oskust iseseisvas praktilises töös ja valminud tarbeeseme terviklikkust. Hinnangu andmisel on oluline arvestada õpilase arengut.

  1. Õppesisu

Paberi- ja kartongitööd

Paberi, kartongi ja papi saamine. Paberi, kartongi ja papi valmistamise toorained: puit, õled, kõrkjad, makulatuur, kaltsud. Paberikihtide struktuur piki ja põiki suunas. Paberi, kartongi ja papi omadused: paksus, vastupidavus, siledus, värvus, niiskuse imavus jne. Erinevad paberi, kartongi ja papi liigid. Abimaterjalid paberi, kartongi ja papi töötlemisel: liimid, kliistrid, värvid. Töövahendid paberitöödel: käärid, noad, joonlaud, nurgik, šabloonid, naaskel. Ohutustehnika töötamisel. Töökoha organiseerimine paberitöödeks: tööriistade, materjalide ja töövahendite paigutus töökohas; puhtuse ja korra hoidmine töötamisel.

Paberi rebimine, lõikamine silma järgi ja märgitud joont mööda, voltimine. Mõõtmine, märkimine, šabloonide kasutamine. Liimimine. Paberitööde kaunistamine: värvimine ja aplikatsioonid. Erinevate kaartide valmistamine tähtpäevadeks. Oskus kasutada erinevaid lõiketerasid ja lõikemasinaid.

Mänguasjade meisterdamine 

Õpime kavandama, lõikeid konstrueerima, välja lõikama ja õmblema. 

Erinevad kaunistamise võimalused. Tikkimisel kasutatavad tekstiilmaterjalid ja lõngad. Iga tikitav ese vajab sobivat materjali, tehnikat ja hooldust. Õpitakse erinevaid tikandeid, et kaunistada mänguasja. Erinevad täitematerjalid, kuidas esemeid täita, kuidas viimistleda.

Heegeldamine.

Villane lõng ja selle valmistamine. Ühekordne ja korrutatud lõng. Heegelnõel, selle materjal, kuju, suuruse valiku põhimõte. Heegelnõela õige käeshoidmine töötamisel. Alg-, ahel- ja kinnissilmus. Edasi-tagasi ridade heegeldamine, töö lõpetamine. Põhisilmused ja tuletatud silmused. Skeemi järgi heegeldamine. Ringheegeldamine. Võrgulised pinnad. Silmuste kasvatamine, kahandamine. Motiivide heegeldamine ja ühendamine. Heegeldusäärised. Ääre- ja vahepitsid. Heegeldustöö viimistlemine. Heegeldamine Eesti rahvakunstis. Lihtsa heegeldamistöö kavandamine ja teostamine. Tuti ja tupsu valmistamine. Narmaste sõlmimine. Lõngajäätmetest stiliseeritud nukkude valmistamine. 

Silmuskudumine

Materjalid ja töövahendid. Ohutustehnika. Varraste ja lõnga sobivus. Silmuste loomine. Parem- ja pahempidine silmus. Ääresilmused. Lihtsa eseme(sall)kavandamine ja kudumine Kudumi lõpetamine. Koekirja lugemine. Silmuste kahandamine ja kasvatamine. Ringselt kudumine. Nupulise, pitsilise ja palmikkoe kudumine, kirjamine. Silmuste arvestamine. Kudumite kavandamine ja töö järjekorra planeerimine. Kinda, soki ja valikeseme kudumine. Kudumi viimistlemine, hooldamine, parandamine. Kudumid Eesti rahvakunstis.

Tikkimine

Materjalid ja vahendid tikkimiseks. Tarbe- ja kaunistuspisted. Üherealised pisted: eel-, tikk-, järel-, ahel-, varspiste. Kaherealised pisted: üleloomis, rist-, sämp-, põlvik-, aedpiste. Pinnakattepisted.: madal-, mähk-, narmaspiste. Alusmaterjali valik ja ettevalmistamine. Tikandi kavandamine. Mustri kandmine riidele. Niidi kinnitamine tikkimisel. Töö viimistlemine. Tikand eesti rahvakunstis. Sümbolid ja märgid rahvakunstis.

Lilltikand

Tikand eesti rahvakunstis. Alusmaterjali ettevalmistamine tikkimiseks, töö kavandamine. Mustri kandmine riidele. Mähkpiste, madalpiste, varspiste, sõlmpisted, aedpiste. Lehtede, lilleõite, marjade ja viljade tikkimine. Lilltikandi viimistlemine. 

Aplikatsioontikand

Töö kavandamine. Šabloonide kasutamine, motiivide kandmine riidele. Aplikatsioonide kinnitamise viisid: õmblemine käsitsi ning masinaga, tikkimine, pilutamine, liimimine, kile sulatamine jne. Reljeefne aplikatsioon. Töö viimistlemine. 

Nöörid ja paelad

Materjalid paelte valmistamiseks: niidid, lõngad, nöörid, naharibad, kileribad jne. Materjali kulu arvestamine. Punutud paelad. Labaselt põimitud paelad: poolkalasabaline, täiskalasabaline, rombiline. Toimselt põimitud paelad. Kaaruspaelad. Korrutatud nöörid (1, 2, 3 värvilised). Palmitsetud, tahulised ja ümarad paelad (3, 4, 5, 6 jne harulised). Näpunöörid. Heegeldatud paelad. Kootud paelad. Paelte otste töötlemise võimalused.

Pärlitööd

Töö kavandamine. Mitmesuguste mänguasjade, ehete ja käevõrude valmistamine. Erinevad pärlitehnikad. Töö viimistlemine.

Klaasimaal

Töö kavandamine. Klaasi ettevalmistamine maalimiseks. Maalimine klaasipindadele ja ümarvormidele. Kontuurimine: gutad, tinateibid. Geelide kasutamine. Tööde vormistamine ja raamimine. 

Viltimine

Tasapinna viltimine. Kavandamine. Ümara väike eseme viltimine (nõelapadi, pall, mänguasi). 

Kingituste tegemine

Kingitus kui sümbol. Pakkimismaterjalid: erinevad paberid, tekstiil, kile. Paelad, lindid, nöörid tekstiilist, kilest, paberist; erinevad sõlmed, seosed, tutid, lipsud. Pakkimismaterjali ja paela sobivus. Kingituse kujundamine sõltuvalt kingisaaja soost, vanusest, kingituse kujust, tähtpäevast. Erikujuliste kingituste pakkimine. Lisandid. Kaunistamine. Erinevate karpide valmistamine: volditud karbid, kartongist meisterdatud karbid. 

  1. Õpitulemused

Käsitöökursuse lõpetaja oskab:

    • eristada erinevaid materjale; 
    • käsitseda ja hooldada lihtsamaid tööriistu; 
    • kavandada ja valmistada lihtsaid esemeid;
    • töötada iseseisvalt tööjuhendite ja jooniste järgi;
    • heegeldada ja kududa põhisilmuseid;
    • kududa kirjalist pinda ja erinevaid koekirju tingmärkide järgi;
    • heegeldada skeemi järgi;
    • tikkida ühe- ja kaherealisi pisteid;
    • kasutada käsitööalast kirjandust;
    • kavandada iseseisvalt käsitööeset, valida selle valmistamiseks sobivaid materjale,   töövahendeid ja tehnoloogiat. 
    • viimistleda erinevates tehnikates töid. 
    • õpib hindama tööd, töö tegijat ning tunneb huvi loovate tegevuste vastu

Käsitöökursuse lõpetaja teab:

    • ohutustehnika nõudeid erinevate töövõtete rakendamisel;
    • heegeldamise ja kudumise tingmärke;
    • kaasaegseid käsitöö- ja õmblusmaterjale ning nende omadusi;
    • tänapäeval kasutatavate käsitöövahendite otstarvet ja kasutusvõimalusi;
    • eesti rahvuslikke käsitööliike;

Õmblemise õppekava
  1. Üldosa

Näpustuudio Käsitöökooli õmblemiskursuse eesmärk on õpilase, kui isiksuse võimalikult mitmekülgne arendamine ning tema ettevalmistamine iseseisvaks eluks. Ainekava ülesehitus võimaldab õpilastel kogeda praktilises õppeprotsessis loovat kriitilist suhtumist. Õpilane õpib mõtlema, lahendusi otsima, katsetama, teadmisi analüüsima ning oskusi kohandama, et oma originaalseid ideid praktiliselt ellu viia, kasutades oskuslikult tänapäevaseid materjale, tööriistu ja vahendeid.  

Õmblemise õppekava koosneb ainekavast, õpetuse eesmärkidest, õpitegevusest ja õpitulemustest. Teemade käsitlemiseks kuluvate tundide arvu, nende jaotuse määrab õpetaja, lähtudes õpilaste võimetest sidudes käsitletav käsitöö ainekavadega.

  1. Õpetuse eesmärgid.
Õpetusega taotletakse, et õpilane:
  • omandab vajalikud oskused eluks, tööks ja harrastusteks;
  • õpib kavandama ja teostama oma ideid, endale ülesandeid võtma ning neid loovalt lahendama;
  • õpib tundma ning õigesti ja säästlikult kasutama erinevaid materjale, omandab erialase terminoloogia;
  • õpib töötama teksti ja tööjooniste toel; hankima teavet erinevatest allikatest, saadud teavet analüüsima ja oma oskuste arendamiseks kohandama;
  • omandab õiged tehnoloogilised võtted materjalide töötlemiseks; arvestab töötamisel töötervishoiu ja ohutustehnika nõudeid;
  • arendab loovust ja esteetilist maitset, õpib hindama loomingulise eneseteostuse võimalusi, mida pakub õmblemine;
  • õpib väärtustama ja hoidma rahvuskultuuri, elama ühises kultuuriruumis teiste rahvastega;
  • õpib töötama üksi ning koos teistega, hindama tööks vajalikke isiksuseomadusi: vastutustunnet, täpsust, püsivust, kriitilist meelt;
  • õpib hindama tööd, töö tegijat ning iseennast teatud kutse oskuste omandamise seisukohalt.

  1. Õppetegevused.
  • Õmblemise õpetamise põhieesmärk on õpilase kui õmblemisoskuste ja õmblusalaste teadmiste andmine ning tema ettevalmistamine iseseisvaks eluks. Õmblemine pakub igas vanuses inimesele loomingulise eneseteostuse võimalusi. Näpustuudio Käsitöökoolis on suund esemelis-tehnoloogilisele tööle. Igal kursusel on õppekavas õmblemise ja käsitöö osa, mis on omavahel liidetud ühtseks tervikuks. Teemade käsitlemiseks kuluvate tundide arvu, nende jaotuse ning järjestuse määrab õpetaja, sidudes kooli ainekavaga; 
  • Õmblemine on planeeritud igale õppeaastale;
  • Õmblemine on oskus õppeaine. Seetõttu tuleb enamik tundide ajast sisustada õpilaste praktilise tööga. Õpilastel arendatakse käelisi oskusi ja vilumust, õpetatakse tööd tegema ja tegijat hindama. Iga teema alguses tutvustab õpetaja teemaga seotud töö- ja tuleohutus- ning hügieeninõudeid ning tagab nende täitmise. Oluline on, et õpilased õpivad tööd kavandama, materjale ning töövahendeid valima ja kasutama, tööjuhendite ja jooniste järgi töötama, vajadusel erinevaid teabeallikaid kasutama; omandavad terminoloogia, tehnoloogia ja majandusliku mõtlemise;
  • Kasutatakse mitmesuguseid õppevorme ja -meetodeid. Hinnatakse teadmisi, loovust, teadmiste rakendamise oskust iseseisvas praktilises töös ja valminud tarbeeseme terviklikkust. Hinnangu andmisel on oluline arvestada õpilase arengut.

  1. Õppesisu 

Õmblemine 

Töövahendid. Nõelad, nõelapadi, sõrmkübar, erinevad käärid, joonlaud, mõõduriba, mõõdulint, erinevad märkimisvahendid. Triikraud, triikimislaud. Ohutustehnika õmblemisel.

Õmblusmasina niiditamine, niidi poolimine. Õmblemise alustamine ja lõpetamine. Masina reguleerimine, lisaseadmete kasutamine. Nõela vahetamine. Erinevate materjalide kasutamine ja hooldamine. Abimaterjalide ja furnituuride kasutamine. Kanga kuumniiske töötlemine. Lihtõmblus. Äärestamine. Palistused. Kandid. Krookimine. Sissevõtted. Tasku. Vööjoone töötlemine. Tõmblukk-kinnis. Hõlma, krae ja varrukate töötlemine. Nööpauk. Nööbi, haagi, truki õmblemine. Mõõtude võtmine. Lõikelehe kasutamine, lõigete kohandamine. Rõivastumiskunst. Kanga ettevalmistamine väljalõikamiseks. Lõike paigutamine riidele. Traageldamine. Eseme õmblemise tehnoloogiline järjekord. Proovimine. Viimistlemine. 

Lapitöö

Töövahendid ja materjalid. Erinevad lapitehnikad (ruutudest, kolmnurkadest, ribadest, plokkidest). Ribadest koosnevad plokid. Palkmajatehnika. Vanaema lilleaed. «Hull» lapitöö. Töö kavandamine. Tükkide ühendamine käsitsi. Lapitöö teppimine käsitsi ja masinaga, töö kaunistamine, teppimine kui kaunistusliik, värvuste ja materjalide valik, kompositsioon. Viimistlemine ja hooldamine. 

Loominguline tekstiilitöö taaskasutatud materjalidest

Materjalid. Erinevad taaskasutatud materjalid kangad, paelad, pitsid. Kanga faktuur, mustrid ja värvused. Niidid, lõngad ja nöörid.  Käsitsipistete ja  õmblusmasina vaba ja loominguline kasutamine. Õmblusmasina kasutamine tekstiilitöös. Erinevad programmid ja õmblused. Joonistuse kasutamine kavandina. 

Lapimaal

Lapimaaliks kasutatav materjal. Kangad: ühevärvilised ja mustrilised riidejäägid, värviline tüll. Lõngad, niidid: värvilised rulliniidid, mulinee lõngad, iirisniidid, linased, puuvillased, villased lõngad, efektlõngad, nöörid, paelad. Lisamaterjal: nahajäägid, helmed, looduslik materjal (puit, kivid, teokarbid jne). Töövahendid. Töö kavandamine: värvusõpetus, kompositsioon. Erinevate tehnikate sidumine: tikkpisted, tikandid, heegeldamine, kudumine, õmblemine, aplikatsioon, pitside valmistamine, maalimine, vormimine liimi abil, tüllikihtide vahele kompositsioonide loomine jne. 

Pehmed mänguasjad

Materjalid mänguasjade valmistamiseks: kangad, niidid, lõngad, täitematerjalid (vatt, vatiin, liiv, herned jne), lisadetailid (nööbid, nahk, kile jne). Mänguasja kavandamine, lõigete koostamine. Lõigete võtmine ajakirjast. Lõigete paigutamine riidele, väljalõikamine. Kaarjad ja nurksed õmblused. Näo ilmestamise viisid. Lisadetailide kinnitamine. Mänguasja täis toppimine. Viimistlus.

Mänguasja hooldamine.

  1. Õpitulemused

Õmbluskursuse lõpetaja oskab: 

  • kavandada ja valmistada lihtsaid esemeid;
    • töötada iseseisvalt tööjuhendite ja jooniste järgi;
    • käsitseda õmblusmasinat ja sellega õmmelda;
    • õmmelda lihtõmblust ja palistust;
    • viimistleda erinevates tehnikates töid. 
  • võtta lõikelehelt lõiget ja seda kohandada;
    • kasutada õmblusalast kirjandust;
    • kujundada ja õmmelda endale riideid;

Õmbluskursuse lõpetaja teab:

  • ohutustehnika nõudeid erinevate töövõtete rakendamisel;
  • kaasaegseid käsitöö- ja õmblusmaterjale ning nende omadusi;
  • õmblusmasina lisaseadmete otstarvet ja kasutusalasid.